Tanniinid

Tanniinid on taimedes leiduvad vees lahustuvad polüfenoolid. Neid leidub paljudes taimsetes toitudes.^[1]^[2]

Nimetus "tanniin" on tulnud vanasaksakeelsest sõnast tanna, mis tähendab tamme ning viitab tammepuidust saadud tanniinide kasutamisele loomanahkade parkimiseks. Taimedes täidavad tanniinid peamiselt kaitsvat otstarvet, kaitses koort bakteriaalsete ja seennakkuste eest ning valmimata vilju liiga varajase ärasöömise eest.^[3]

Tanniinid on kas hüdrolüüsitavad või mittehüdrolüüsitavad.^[2]

Tanniinid toidus

Tanniine leidub rohkesti tooretes puuviljades, kohvis, tees ja punases veinis, mistõttu tekib nende toiduainete tarbimisel suud kuivatav tunne. Tanniinid on maitselt mõrud^[4] ning vähendavad tihti toidu häid maitseomadusi ja seeditavust^[5]. Tanniinide võime tõttu kergelt seonduda suurte molekulidega (nt valgud, tselluloos, tärklis ja mineraalained) peetakse rohkelt tanniine sisaldavaid toite madala toiteväärtusega toitudeks.^[1]^[2] Tanniinide oksüdeerumine võib põhjustada teatud toiduainete pruunistumist, mis võib jätta mulje, nagu oleks toit riknenud, mistõttu püütakse tanniine sisaldavaid toite vahel menüüs vältida. Suurtes kogustes tarbides võib tanniinidel olla vähki tekitav toime, näiteks on seostatud beetlipähklite närimist suure osa põse- ja söögitoruvähi juhtudega Kaug-Idas.^[2]

Tanniinid punases veinis

Tanniinid mõjutavad punaste veinide maitseomadusi, tekitades suud kuivatava pargisuse^[6]. Punases veinis leiduvad tanniinid pärinevad nii viinamarjadest, millest vein on valmistatud, kui ka puidust vaatidest, milles veini on laagerdatud.^[7]

Tanniinid taimeosades

Tanniine on leitud peaaegu igat liiki taimedest, kuid nende sisaldus varieerub oluliselt. Suures koguses leidub neid puude koores, kus need kaitsevad puud mikroorganismide eest.^[4] Sama funktsiooni täidavad tanniinid ka taimede juurtes. Pungades on tanniinid tõenäoliselt kaitseks külma vastu, lehtedes herbivooride vastu.^[5]

Vaata ka

Parkained

Viited

1 2 "Tanen Analizi". EUROLAB. Vaadatud 16. märtsil 2023.
1 2 3 4 Chung, King-Thom; Wong, Tit Yee; Wei, Cheng-I.; Huang, Yao-Wen; Lin, Yuan (3. juuni 2010). "Tannins and Human Health: A Review". Critical Reviews in Food Science and Nutrition (inglise). DOI:10.1080/10408699891274273.
↑ "Tannins". www.fs.usda.gov. Vaadatud 16. märtsil 2023.
1 2 Ashok, Praveen Kumar; Upadhyaya, Kumud (2012). "Tannins are Astringent" (PDF). Journal of Pharmacognosy and Phytochemistry. 3 (1): 45–50.
1 2 "Cornell University Department of Animal Science". poisonousplants.ansci.cornell.edu. Vaadatud 28. märtsil 2023.
↑ "SUVINE VEINIKOOL 3.osa Roosa vein". www.veinimaailm.com. Vaadatud 28. märtsil 2023.^{[alaline kõdulink]}
↑ "Tannins in wine". Tannins.org (Ameerika inglise). Vaadatud 28. märtsil 2023.

[:0-1] 1 2 "Tanen Analizi". EUROLAB. Vaadatud 16. märtsil 2023.

[:1-2] 1 2 3 4 Chung, King-Thom; Wong, Tit Yee; Wei, Cheng-I.; Huang, Yao-Wen; Lin, Yuan (3. juuni 2010). "Tannins and Human Health: A Review". Critical Reviews in Food Science and Nutrition (inglise). DOI:10.1080/10408699891274273.

[3] "Tannins". www.fs.usda.gov. Vaadatud 16. märtsil 2023.

[:2-4] 1 2 Ashok, Praveen Kumar; Upadhyaya, Kumud (2012). "Tannins are Astringent" (PDF). Journal of Pharmacognosy and Phytochemistry. 3 (1): 45–50.

[:3-5] 1 2 "Cornell University Department of Animal Science". poisonousplants.ansci.cornell.edu. Vaadatud 28. märtsil 2023.

[6] "SUVINE VEINIKOOL 3.osa Roosa vein". www.veinimaailm.com. Vaadatud 28. märtsil 2023.^{[alaline kõdulink]}

[7] "Tannins in wine". Tannins.org (Ameerika inglise). Vaadatud 28. märtsil 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]