Sült

See artikkel räägib toidust; süldimuusika kohta vaata artiklit Sült (muusikastiil).

Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis sisaldab tavaliselt hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muid lisandeid. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada želatiini, näiteks tailiha kasutamisel.^[1] Sült on eesti rahvustoit ning seda süüakse Eestis arvatavasti rohkem kui paljudes teistes maades, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Erandiks on Hispaania ja mitmed Hispaania mõjualas olnud maad, näiteks Mehhiko, kus teadaolevalt sülti ei valmistata ning selle koostisosi peetakse subproduktideks, mida kasutatakse koeratoidus.^[2]

„Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud,“ on öelnud Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist Epp Tamm.^[3]^[4]

Eesti süldi valmistamine

Traditsioonilist sülti tehakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma lisatardaineta. Süldi valmistamiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda (kupatatakse) ning seejärel loputatakse nii lihatükid kui ka pott külma veega. Siis pannakse liha uuesti keevasse vette ning seda keedetakse väga nõrgal tulel ilma kaaneta, kuni liha tuleb luudelt lahti (kolm-neli tundi). Enne keetmise lõppu lisatakse maitseained – sool, sibul ja vürtsid. Liha tõstetakse leemest välja ja tükeldatakse. Keeduleem kurnatakse, lastakse koos tükeldatud lihaga uuesti korraks keema ning lõpuks kallatakse vormidesse jahtuma.^[4]

Vaata ka

Eesti köök

Viited

↑ Eva-Lotta Kivi. "Toidutehnoloog hindab poesülte. „Huvitav, mis teeb sellest süldist delikatessi?"". Maaleht. Vaadatud 22. detsembril 2022.
↑ Glase, Urmas. "„Teekond Méxicost Setomaale": Mehhiklanna kirjutas raamatu sellest, kuidas ta eestlaseks sai". Maaleht. Vaadatud 19. jaanuaril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
↑ "Sült kirjutati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse" kultuur.err.ee, 1. juuni 2018
1 2 "Süldi valmistamine ja söömine Eestis". Eesti Rahvakultuuri Keskus.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)

Välislingid

Urmas Vadi Sada Eesti mõtet. Janar Ala sült ERR, 15. veebruar 2018
Janar Ala Sült, Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon

[1] Eva-Lotta Kivi. "Toidutehnoloog hindab poesülte. „Huvitav, mis teeb sellest süldist delikatessi?"". Maaleht. Vaadatud 22. detsembril 2022.

[2] Glase, Urmas. "„Teekond Méxicost Setomaale": Mehhiklanna kirjutas raamatu sellest, kuidas ta eestlaseks sai". Maaleht. Vaadatud 19. jaanuaril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)

[3] "Sült kirjutati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse" kultuur.err.ee, 1. juuni 2018

[:0-4] 1 2 "Süldi valmistamine ja söömine Eestis". Eesti Rahvakultuuri Keskus.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)

[1]

[2]

[3]

[4]