Mine sisu juurde

Nandu

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib linnuliigist; lindude perekonna kohta vaata artiklit Nandu (perekond); jõe kohta Hiinas vaata artiklit Nandu jiang
Nandu
Kolm täiskasvanud nandut
Kolm täiskasvanud nandut
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Jaanalinnulised Struthioniformes
Sugukond Nandulased Rheidae
Perekond Nandu Rhea
Liik Nandu
Binaarne nimetus
Rhea americana
(Linnaeus, 1758)
Nandu alamliikide levila
Nandu alamliikide levila
Alamliigid
  • R. a. americana (Linnaeus, 1758)[2]
  • R. a. intermedia (Rothschild, 2nd Baron Rothschild & Chubb, 1914)[2]
  • R. a. nobilis (Brodkorb, 1939)[2]
  • R. a. araneipes (Brodkorb, 1938)[2]
  • R. a. albescens (Arribálzaga & Holmberg, 1878)[2]

Nandu (Rhea americana; varasem eestikeelne nimetus suurnandu)[3] on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerikas. Ta on väikenandu (Rhea pennata) kõrval üks kahest liigist, kes kuulub perekonda Rhea (nandu).[4]

Ta elutseb peamiselt avatud maastikul, näiteks rohtlas, savannis ja märgaladel. Tavaliselt armastab kõrge rohurindega alasid, aga elab ka avatud rohumaadel ja põldudel.[5][6][7][8] Nandu on Lõuna-Ameerika suurim lind.[9]

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Täiskasvanud nandu kaalub keskmiselt 20–27 kg, on 127–140 cm pikk (kehatüvi nokast sabani mõõdetuna) ja 1,5 m kõrge.[9] Nandulastel puudub rinnakukiil.[3]

Isased nandud on suuremad kui emased. Suurimad isased võivad kaaluda kuni 40 kg, olla 183 cm kõrged ja 150 cm pikad, kuigi nii suuri linde kohtab harva.[9][10][11] Nandu jalad on pikad (jooksmeluu on 33,5–37 cm pikk) ja tugevad ning neil on jooksmeluu esiküljel 22 horisontaalset plaati. Neil on kolm varvast. Nandu tiivad on üsna pikad, kuigi ei võimalda lennata. Ta kasutab neid jooksmisel, et hoida parempöörete ajal tasakaalu, ja paaritumisrituaalide ajal.[9][12]

Nandu tibu

Nandudel on kohev, pruunikashall sulestik, mis on igal indiviidil erinev.[9] Üldiselt on isaslinnu sulestik tumedam kui emasel. Looduses esineb ka albiinosid, eriti Argentinas. Vastkoorunud nandud on hallid pikkade tumedate triipudega.[6]

Levik ja elupaik

[muuda | muuda lähteteksti]

Nandu on endeemne liik Argentinas, Boliivias, Brasiilias, Paraguays ja Uruguays. Väiksemaid metsikuid nandupopulatsioone leidub veel Kuubal, Hondurasel ja Saksamaal.[1][13] Nandu eelistab avatud maastikku ja rohumaad, kus leidub taimi keehirsi (Paspalum) ja alangi (Imperata) perekonnast.[11] Kuigi nandu elutseb ka savannis, märgaladel ja isegi kõrbetes, eelistab ta siiski piirkondi, kus leidub veidigi kõrgemat taimkatet.[14] Nandu eelistab madalamaid elupaiku ja elab harva aladel, mis asuvad rohkem kui 1200 m kõrgusel.[15]

Väike populatsioon nandusid asustas uue ala Saksamaal. 2000. aasta augustis põgenesid üks isaslind ja viis emaslindu Groß Grönaus (Schleswig-Holsteinis) asuvast farmist. Põgenenud linnud elasid talve üle paigas, mis sarnanes nende Lõuna-Ameerika päritolupiirkonnaga. Neil õnnestus saada ka järglasi. Nad ületasid Wakenitzi jõe ja seadsid end sisse Thandorfi küla lähistel (Nordwestmecklenburgi piirkonnas).[16] 2012. aasta vaatlusega tuvastati, et populatsioonis on juba üle 100 isendi ning see on jäädavalt ümber asunud.[17]

Käitumine ja ökoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Käitumine rühmas ja üksikuna

[muuda | muuda lähteteksti]
Nandu looduses

Nandu on vaikne lind ja häälitseb ainult sigimishooajal, mil toob kuuldavale madalaid kõmisevaid helisid. Nandu tibude häälitsus on kurvameelne vile.[9] Väljaspool paaritumisaega moodustavad nandud 10–100-liikmelisi rühmi. Rühmades on nad vähem ärevad. Isased võivad olla teiste isaste vastu agressiivsed. Põgenedes jooksevad nandud siksakitades, tõstes kordamööda mõlemat tiiba. Rühmad hajuvad laiali paaritumisajal, mis on talvel.[9]

Toitumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Nandu toitub peamiselt laialehistest taimedest ning hooajalistest viljadest ja seemnetest. Ta sööb ka putukaid, skorpione, roomajaid, väikseid närilisi ja isegi väikseid linde.[18]

Nagu teisedki linnud, kes toituvad raskesti seeditavast taimsest massist, neelab ka nandu kiviklibu, mis aitab toitu maos peenestada. Neile on eriti atraktiivsed läikivad objektid ja mõnikord neelavad nad neid kogemata alla.[6][18]

Põllupidajatel on nandust kasu, kuna ta hävitab kahjureid. Nandu sööb peaaegu kõiki suuri selgrootuid, kuid ei toitu teraviljast ega eukalüptist. Ta püüab rohutirtse, prussakaid ja teisi kahjureid. Noorlinnud söövad rohkem loomset toitu kui täiskasvanud isendid. Nandu on võimeline sööma suurtes kogustes kiletiivalisi ja neid ei tundu nõelamine häirivat. Mõnikord kogunevad nad raibete ümber kärbseid sööma ja neid on põuaperioodil nähtud söömas surnud või surevat kala.[6][18]

Paljunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pulmamäng

[muuda | muuda lähteteksti]

Talvel, kui suured karjad laiali hajuvad, moodustavad nandud kolm avatud rühma: üksikud isased, emaste rühm, mis koosneb 2–15 linnust, ja aastaste noorlindude rühm. Sellel perioodil muutuvad isaslinnud üksteise suhtes agressiivsemaks. Nad hakkavad püüdma emaste tähelepanu häälitsedes, sirge kaelaga ülakeha tõstes ja sulestikku saputades. Nad tõstavad tiivad üles ja võivad mõnda aega niimoodi joosta. Mõnikord saputavad nad jooksmise ajal pikalt tiibu. Kui isased on emaste tähelepanu võitnud, hakkavad nad kutsuvalt häälitsema ühele kindlale emaslinnule. Tihti kõnnivad nad samal ajal väljavalitud emase kõrval või ees ning sirutavad tiibu ja langetavad pead. Edasi muutub isaslind intensiivsemaks ning hakkab oma kaela raputama ja sellega õhus kaheksakujulisi liigutusi tegema. Seejärel toimub paaritumine ning isane juhatab emase oma pesa juurde.[9]

Munemine

[muuda | muuda lähteteksti]
Nandu muna muuseumis

Munemise ajal on isane tavaliselt juba pesal ja käitub emase suhtes agressiivselt, varjates pesa tiibadega. Mõne aja pärast ta rahuneb ning lubab emasel pesa äärele muneda. Isane veeretab muna pessa.[9]

Pesades võib olla kuni 80 muna, mille on munenud erinevad emased. Üks emane võib muneda 5–10 muna.[6] Tavaline kurna suurus on siiski 26 muna ja munad on munenud seitse erinevat emast.[9]

Isased nandud on polügüünsed ja emaslinnud polüandrilised. See tähendab, et emased liiguvad sigimisperioodil ringi, paaritudes erinevate isastega ja munedes nende pessa muna. Isased on seevastu paiksed, hoolitsevad pesa ja poegade eest ning tegelevad haudumisega.[9] Haudumine toimub ainult öösel ja varahommikul ning kestab kokku 39 ööpäeva.[3]

Nandu munad on mõõtmetelt väiksemad kui jaanalinnu munad. Need on ligikaudu 13 x 9 cm suured ja kaaluvad keskmiselt 600 g. Koor on värskelt munetud munal rohekaskollane, valguse käes värvus tuhmub.[9]

Pesa on lihtsa ehitusega, maapinna sisse kraabitud kergelt kausjas ase. Pesa asub varjatud kohas ja selle ehitavad isased. Nad tassivad kokku lehti, rohtu ja oksi ning jätavad need pesa ümber. Kõik munad kooruvad 36 tunni jooksul, isegi kui munade vanuse vahe on kaks nädalat. Nandud saavutavad suguküpsuse 2–3-aastaselt.[9]

Vaenlased

[muuda | muuda lähteteksti]
Jaaguar

Nandu põhilised looduslikud vaenlased on puuma (Puma concolor) ja jaaguar (Panthera onca). Mõnikord murravad noori linde ka hulkuvad koerad.[11]

Vangistuses sündinud ja farmides peetud lindude loodusesse vabaks laskmisel on ilmnenud probleem. Vangistuses peetud linnud on nimelt julgemad ja ettevaatamatumad kui looduses kasvanud. See teeb nad lihtsaks saagiks kiskjatele. 2006. aastal võeti vastu juhend, mille alusel treenitakse nandusid kiskjatele efektiivsemalt reageerima ja vabastatakse loodusesse vaid kõige ettevaatlikumad isendid.[19]

Farmid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nandu farmis

Nandut kasvatatakse Põhja-Ameerika ja Euroopa farmides, nagu ka emu ja jaanalindu. Põhiliseks saaduseks on nende liha, munad, nahk ja õli. Õli on kasutusel kosmeetikatoodetes (kreemid, seebid, šampoonid jm).[9]

Nandu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis asub mitu jaanalinnufarmi. Nendest tuntumad on Muhu jaanalinnufarm ja Sassi talu Järvamaal.[20][21] Sassi talus on 2005. aastast ka kaks nandut. 2008. aastal hauti välja esimesed tibud.[22]

Rahkla küla Liivamäe talu nandudest kaks põgenesid 2021. aastal. Üks neist naasis kaks kuud hiljem, olles iseseisvalt looduses hakkama saanud.[23]

Nandusid on näidatud avatud talude päevadel ka Otepää vallas Hobusaare talus.[viide?]

Nandu on olemas Tallinna loomaaias.

Ohustatus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nandu on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCNi) andmeil ohulähedane liik (NT).[24] Peamiselt ohustab nandusid elupaikade kadumine, eriti Lõuna-Ameerika rohumaade karjamaadeks ja rantšodeks muutmise tõttu.[25]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 BirdLife International (2012). "Rhea americana". IUCN Red List of Threatened Species. Version 2013.2. International Union for Conservation of Nature. Vaadatud 26.11.2013.
  2. 1 2 3 4 5 Blake, Emmet Reid (1977). Manual of Neotropical Birds: Spheniscidae (penguins) to Laridae (gulls and allies). University of Chicago Press. Lk 8–9. ISBN 0-226-05641-4.
  3. 1 2 3 Gladkov, Nikolai; Dementjev, G. P.; Mihhejev, A. V., Inozemtsev, A. A. (1980). "Loomade elu" 6. köide. "Linnud". Tallinn, Valgus, lk 41.
  4. ↑ del Hoyo, Josep; Collar, Nigel J.; Christie, David A.; Elliott, Andrew; Fishpool, Lincoln D. C. (2014). HBW and BirdLife International Illustrated Checklist of the Birds of the World. Barcelona, Spain and Cambridge UK: Lynx Edicions and BirdLife International.
  5. ↑ Canevari, Marcelo (1991). Nueva guia de las aves Argentinas. Fundación Acindar, Buenos Aires.
  6. 1 2 3 4 5 Folch, A. (1992). Rheidai (Rheas). In: del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi (ed.), Handbook of the birds of the world, lk 84–89. Lynx Edicions, Barcelona, Spain.
  7. ↑ Sick, Helmut (1993). Birds in Brazil: a natural history. Princeton University Press, Princeton.
  8. ↑ Parker, Theodor A.; Stotz, Douglas F.; Fitzpatrick, John W. 1996. Ecological and distributional databases. In: Stotz, Douglas F.; Fitzpatrick, John W.; Parker, Theodor A.; Moskovits, Debra K. (ed.). Neotropical birds ecology and conservation, lk 113–436. University of Chicago Press, Chicago.
  9. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Davies, Stephen J. J. F. (2003). "Rheas". In Hutchins, Michael. Grzimek's Animal Life Encyclopedia. 8 Birds I Tinamous and Ratites to Hoatzins (2 ed.). Farmington Hills, MI: Gale Group. pp. 69–73. ISBN 0-7876-5784-0.
  10. ↑ McFie, Hubert (2003). "Something Rheally Interesting". ACountryLife.Com.
  11. 1 2 3 Mercolli, Claudia; Yanosky, A. Alberto (2001). "Greater rhea predation in the Eastern Chaco of Argentina". Ararajuba 9 (2): lk 139–141.
  12. ↑ Bologna, Gianfranco. "Rhea americana Greater Rhea". In Bull, John. Simon & Schuster's Guide to Birds of the World. New York, NY: Simon & Schuster. ISBN 0-671-42234-0.
  13. ↑ Jochen. "Greater rheas: Germanys new big bird"; vaadatud 8.11.2015.
  14. ↑ Accordi, Iury Almeida; Barcellos, André. "Composição da avifauna em oito áreas úmidas da Bacia Hidrográfica do Lago Guaíba, Rio Grande do Sul [Bird composition and conservation in eight wetlands of the hidrographic basin of Guaíba lake, State of Rio Grande do Sul, Brazil]". Revista Brasileira de Ornitologia (portugali keeles, ingliskeelse sisukokkuvõttega) 14 (2): lk 101–115.
  15. ↑ BirdLife International (2008). "Greater Rhea – BirdLife Species Factsheet"[alaline kõdulink]; Andmebaas. Vaadatud 6.02.2009.
  16. ↑ Schuh, Hans (20. märts 2003). "Alleinerziehender Asylant (Single-parent asylum seeker)".
  17. ↑ 3sat.com (4 märts 2013). "Nandus auf norddeutschen Äckern". Vaadatud 7.10.2015.
  18. 1 2 3 Azevedo, Cristiano Schetini de; Penha Tinoco, Herlandes; Bosco Ferraz, João; Young, Robert John (2006). "The fishing rhea: a new food item in the diet of wild greater rheas (Rhea americana, Rheidae, Aves)". Revista Brasileira de Ornitologia (inglise keeles, portugalikeelse sisukokkuvõttega) 14 (3): lk 285–287.
  19. ↑ Azevedo, Cristiano Schetini de; Young, Robert J. (2006). "Shyness and boldness in greater rheas Rhea americana Linnaeus (Rheiformes, Rheidae): the effects of antipredator training on the personality of the birds". Revista Brasileira de Zoologia (inglise keeles, portugalikeelse sisukokkuvõttega) 23 (1): lk 202–210.
  20. ↑ Muhu jaanalinnufarm.
  21. ↑ Sassi Talu.
  22. ↑ Sassi Talu; "Nandu"; vaadatud 8.11.2015.
  23. ↑ Raudla, Merly. "Kuulus nandu jõudis koju, teine jooksik on veel kadunud". Virumaa Teataja, 2. november 2021.
  24. ↑ "The IUCN Red List of Threathened Species"; Andmebaas. Vaadatud 8.11.2015.
  25. ↑ Goriup, Paul D. (1988). Ecology and conservation of grassland birds. BirdLife International: lk 61.ISBN 0-946888-11-6.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nandu&oldid=7127078"