Eesti Teaduste Akadeemia
| See artikkel räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940). |
|
| |
|
Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine Ungern-Sternbergi palee ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum | |
| Lühend | Eesti TA |
|---|---|
| Deviis | Facta non solum verba ("Teod, mitte üksnes sõnad") |
| Asutatud | 28. jaanuar 1938 |
| Asukoht | Kohtu tänav 6, Tallinn |
| President | Mart Saarma |
| Veebileht | http://www.akadeemia.ee/ |
Eesti Teaduste Akadeemia (ladina keeles Academia Scientiarum Estoniae) on Eesti Vabariigi teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis.
Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat. 1946. aastal asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis kannab alates 1989. aastast praegust nime.
Akadeemia President on aastast 2024 Mart Saarma. Asepresidendid on Marek Tamm ja Jaak Vilo. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna akadeemikud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid.
Akadeemia annab välja teaduste akadeemia sõbra tiitlit.[1]
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]Akadeemia presidendid
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti Teaduste Akadeemia president
- 1946–1950 Hans Kruus (ENSV TA)
- 1950–1968 Johan Eichfeld (ENSV TA)
- 1968–1973 Arnold Veimer (ENSV TA)
- 1973–1990 Karl Rebane (ENSV TA; ETA)
- 1990–1994 Arno Köörna
- 1994–2004 Jüri Engelbrecht
- 2004–2014 Richard Villems
- 2014–2024 Tarmo Soomere
- 2024. aastast Mart Saarma
Liikmeskond ja osakonnad
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend
seisuga 30. jaanuar 2026[2]
Astronoomia ja füüsika osakond
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Aarik, Jaak Aaviksoo, Jaan Einasto, Ene Ergma, Krista Fischer, Arvi Freiberg, Vladimir Hižnjakov, Heikki Junninen, Marco Kirm (osakonnajuhataja), Martti Raidal, Toomas Rõõm, Enn Saar, Peeter Saari, Mart Saarma, Elmo Tempel, Richard Villems
Välisliikmed: Jonathan R. Ellis, Markku Kulmala, Charles Gabriel Kurland, Jaan Laane, Alar Toomre
Informaatika- ja tehnikateaduste osakond
[muuda | muuda lähteteksti]Olav Aarna, Dan Bogdanov, Jüri Engelbrecht, Maarja Grossberg-Kuusk, Rainis Haller, Ülo Jaaksoo, Maarja Kruusmaa, Meelis Kull, Jarek Kurnitski, Jakob Kübarsepp (osakonnajuhataja), Enn Lust, Leo Mõtus, Tarmo Soomere, Raimund-Johannes Ubar, Tarmo Uustalu, Jaak Vilo, Dmitri Vinnikov
Välisliikmed: Steven R. Bishop, Michael Godfrey Rodd, Gábor Stépán, Esko Ukkonen, Margus Veanes
Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond
[muuda | muuda lähteteksti]Toomas Asser (osakonnajuhataja), Jaan Eha, Jaak Järv, Anne Kahru, Dimitri Kaljo, Mati Karelson, Kalle Kirsimäe, Urmas Kõljalg, Maris Laan, Agu Laisk, Margus Lopp, Ülo Mander, Jüri Martin, Andres Metspalu, Ülo Niinemets, Pärt Peterson, Valdur Saks, Joel Starkopf, Martin Zobel, Raivo Uibo, Veiko Uri, Mart Ustav, Eero Vasar, Maarja Öpik
Välisliikmed: Ülo Langel, Pekka T. Männistö, Svante Pääbo, Matti Saarnisto, Helmut Schwarz
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond
[muuda | muuda lähteteksti]Jüri Allik, Ivari Ilja, Mart Kalm, Veronika Kalmus, Mare Kõiva, Valter Lang (osakonnajuhataja), Lauri Mälksoo, Elmo Nüganen, Karl Pajusalu, Arvo Pärt, Tiina Randma-Liiv, Anu Raud, Anu Realo, Hando Runnel, Huno Rätsep, Marek Tamm, Tiit Tammaru, Tõnu-Andrus Tannberg, Jaan Undusk, Urmas Varblane, Haldur Õim
Välisliikmed: Juri Berezkin, Cornelius Hasselblatt, Raimo Raag, Jaan Valsiner
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1938–1940
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)
1946–1990
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega:
„NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu MÄÄRUS NR. 111
19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml
Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas.
NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees J. V. STALIN
NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV
19. jaanuaril 1946. a. “
1953. aastal valmis Tallinnas Estonia puiesteel uus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Instituutide hoone ning 1954. aastal akadeemikute elumaja (Lenini puiestee 11/13/15).
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus andis välja uurimustoid jätkuväljaandes Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde Emakeele Selts. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid Emakeele Seltsi toimetiste sarjana 1958. aastast ja Emakeele Seltsi aastaraamatut.
1960
[muuda | muuda lähteteksti]1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda:
- füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond;
- keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond;
- ühiskonnateaduste osakond.
Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi:
- Eesti NSV TA Majanduse Instituut,
- Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut,
- Eesti NSV TA Keemia Instituut,
- Eesti NSV TA Geoloogia Instituut,
- Eesti NSV TA Küberneetika Instituut,
- Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut,
- Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut,
- Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut,
- Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut,
- Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut jt.
- Eesti NSV TA Ajaloo Instituut
- Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut
Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused:
- TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo (TA SKB) Tallinnas,
- TA SKB filiaal Tartus,
- Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA, jt.
Alates 1989. aastast
[muuda | muuda lähteteksti]See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Teaduste Akadeemia kirjastus
- Eesti Teaduste Akadeemia medal
- Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond (Eesti TA juures)
- Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv (TATKA)
- Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
- Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon
- Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon
- Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon
- Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Toomas Jüriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2018.
- ↑ Liikmeskond, Teaduste Akadeemia koduleht
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri, I.1.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Margus Maidla. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Teaduste Akadeemia |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Eesti Teaduste Akadeemia |
- Eesti Teaduste Akadeemia koduleht
- Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus
- Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise, president Toomas Hendrik Ilvese kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008
- Olaf Mertelsmann. Viimaks ometi üks teaduse ajalugu! Sirp, 12. jaanuar 2009
- Vello Helk. Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?
- Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul