Donetsi kõrgustik
- Mitte segi ajada Donetsi kõrgendikuga.
Donetsi kõrgustik (ukraina Донецкий кряж) on Ukraina-Venemaa piiril asuv kõrgustik.[1] See ulatub loodest kagusse ja on umbes 370 km pikk. Kõrgustik lõpeb järsu nõlvaga (150–200 m), mis viib Severski Donetsi jõeorgu.[2]
Kõrgustikul asub Donetsi söebassein, mis on ajalooliselt üks Ukraina suuremaid tööstuspiirkondi.[2]
Piirkond on saanud nime Donetsi jõe järgi.[3]
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Donetsi kõrgustik asub Ida-Euroopa lauskmaa lõunaosas. Piirkonna reljeefi iseloomustavad lainja laega vaheplatood ja künkad, mida eraldavad sügavalt (kuni 100–150 m) sisselõigatud jõeorud.[2] Kõrgustiku kõrgeim tipp on Mohõla Metšetna mägi, mille kõrgus on 367 meetrit.[1]
Valdav pinnakate kõrgustikus on löss. Pinnas koosneb liiva- ja lubjakividest ning kiltadest. Pinnases leidub polümetallimaaki ja keemilisi tooraineid. Sellele lisaks asuvad seal Donetsi söebasseini rikkalikud söevarud.[1][2]
Kõrgustikku katab peamiselt (leostunud või leetunud) mustmullane stepp, kõrgemates piirkondades ka hall metsamuld. Ajalooliselt esines piirkonnas laialehiseid metsi (peamiselt kasvasid tamm, saar ja vaher), kuid tänapäeval on suurem osa piirkonnast põllustatud.[1] Peamiselt on kõrgustikul kasvatatud teraviljakultuure (nisu ja maisi), viljapuid ja köögiviljakultuure. Erosiooni tõttu on piirkonnas levinud jäärakud ja karstid.[2]
Donetsi kõrgustiku kliima on mõõdukalt kontinentaalne. Jaanuari keskmine temperatuur on -6° ja -8°C vahel. Juuli keskmine temperatuur on 21°–22°C. Aastane sademete hulk on 400–550 mm.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 "Donetsi kõrgustik". Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1968. Lk 523.
- 1 2 3 4 5 6 "Donets Ridge". Suur Nõukogude entsüklopeedia (3 ed.). The Gale Group. 1979.
- ↑ Käis, Joh. (12. oktoober 1946). "Rohkem täpsust vene geograafiliste nimede kirjutamisel". Nõukogude Õpetaja. Lk 3.