Anu Lamp
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2018) |
| Anu Lamp | |
|---|---|
 Anu Lamp kirjandusfestivalil HeadRead Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2012 | |
| Sünniaeg | 29. märts 1958 |
| Sünnikoht | Tallinn |
| Amet | näitleja |
| Tegev | 1982– |
| Abikaasa | Sulev Teppart |
Anu Lamp (sündinud 29. märtsil 1958 Tallinnas) on eesti näitleja, pedagoog ja tõlkija.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud 1976. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja õppinud aastatel 1976–1978 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Ta on lõpetanud 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (X lend) ja 2016. aastal EELK Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo magistriõppes.[1]
Lamp on töötanud alates 1982. aastast Tallinna Linnateatris (endine Noorsooteater) näitlejana, olnud aastatel 2006–2010 kirjandusala juhataja ja teinud ka lavastusi.
1994. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne õppejõud ja 2014. aastast lavakunsti-professor. Lamp oli aastatel 2016−2010 lavakunstikooli XXIX lennu juhendaja (koos Elmo Nüganeniga), praegu on ta lavakõneteemalise magistrikursuse juht.[2] Lamp on töötanud ka inglise keele õpetajana.
Ta on Eesti Teatriliidu liige (1985), ühtlasi juhatuse liige ning Eesti Näitlejate Liidu liige (1995). Aastast 2011 on Lamp Rahvusvahelise Teatriinstituudi Eesti keskuse president.[3]
Loominguline töö
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Raadio ja Eesti Televisioon
[muuda | muuda lähteteksti]Anu Lamp on osalenud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni meelelahutussaadetes ("Kitsas king", 1985–1987; "Tujurikkuja", 2008).
Ta on esinenud raadio lugemistundides ja kuuldemängudes ("Ella Ilbak", 1992; "Inimese hääl", 1993; "Helesinine mälestus 2", 1997; "Suur sõbralik hiiglane", 2007; "Pietà", 2008).
Lamp on mänginud telelavastustes ("Sõda algas homme", 1986; "Väikevend ja Karlsson katuselt", 1988; "Elavad surnud", 1989; "Kummaline missis Savage", 1990; “Squirrell”, 1990).
Animafilmid
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animafilmides:
- 1997 "Tom ja Fluffy", jutustaja
- 2000 "Lotte reis lõunamaale", jutustaja
- 2001 "Lepatriinude jõulud", Mia
- 2002 "Kontsert Porgandipirukale", Dirigent
- 2002, 2006, 2009, 2012 "Jääaeg" I–IV, Sid
- 2005 "Vennad Karusüdamed"
- 2006 "Leiutajateküla Lotte", Julia
- 2007 "Lõpuõhtu"
- 2008 "Lili"
- 2011 "Lotte ja kuukivi saladus", Papagoi
- 2018 "Maria ja seitse pöialpoissi", Maria
- 2019 "Lotte ja kadunud lohed", Sonja
Mängufilmid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1988 "Õnnelik lapsepõlv" lühifilm, Heiki ema
- 1988 "Doktor Stockmann" I–II jagu telefilm, Teenijanna Inger
- 1989 "Elavad surnud" telefilm, Liisa
- 1990 "Semm" lühifilm, Ema
- 1992 "Lammas all paremas nurgas" komöödiafilm, Proua Murumägi
- 1992 "Tule tagasi, Lumumba" draamafilm, Aurora
- 1995 "Ma olen väsinud vihkamast" noortefilm, Siimu ema
- 1995 "Kirjad idast" (Suurbritannia) mängufilm, Noor proua Einer
- 2006 "Ведьма" (Venemaa) õudusfilm, Kathleen
- 2013 "Elavad pildid" ajalooline film, Helmi
- 2014 "Jaani öö" lühifilm, jutustaja
- 2015 "Supilinna Salaselts" koguperefilm, Proua Rovel
- 2015 "Vehkleja" draamafilm, Lapsevanem
- 2016 "Perekonnavaled" draamafilm, Reet
- 2017 "Impromptu" lühifilm, Mari Ann
Teleseriaalid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1996–1999 "M-klubi", Liisi
- 2001–2003 "Õnne 13", Vaike
- 2003 "Pehmed ja karvased"
- 2006 "Ohtlik lend", Siiri
- 2010 "Klass: elu pärast", Julia
- 2011 "IT-planeet", Maie
- 2012 "Alpimaja", Kersti Kotkas
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1989 – Ants Lauteri nimeline auhind
- 1991 – Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
- 1993 – Aleksander Kurtna nimeline auhind
- 1996 – Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
- 2000 – Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[4]
- 2003 – Aleksander Kurtna nimeline auhind
- 2004 – Karl Adra nimeline auhind
- 2006 – Priit Põldroosi nimeline auhind[5]
- 2007 – Raadioteatri näitlejaauhind
- 2012 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
- 2021 – Selge Kõneleja auhind[6]
- 2022 – Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind (Ara lavastuses „Balti tragöödia“ (Tallinna Linnateater))
- 2022 – Tallinna teenetemärk
- 2025 – Raadioteatri näitlejapreemia (värvikate rollide, vaimuka ja täpse esituse ning paindliku partnerluse eest kuuldemängusarjas "Reis loomariigis")
- 2026 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Anu Lambil on endise abikaasa näitleja Sulev Teppartiga kolm poega, kellest Tõnn Lamp ja Jaak Prints on samuti näitlejad. Pojad vahetasid oma perekonnanime täiskasvanueas.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Anu Lambist sai Usuteaduse Instituudi magister" Õhtuleht, 13. juuni 2016.
- ↑ Anu Lamp Eesti Teaduste Akadeemia, vaadatud 15. märts 2026
- ↑ Akadeemikute valimised 2020: kes on Anu Lamp ERR. Novaatror 10. november 2020
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 370
- ↑ Selged kõnelejad 2021 Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022
- ↑ Kümme põnevat seika näitleja Anu Lambi elust
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Anu Lamp |
- ETV ARHIIVIST. Õhtu näitleja Anu Lambiga Arhiiv. ERR, 19. aprill 1992
- Õhtu näitleja Anu Lambiga - saatesse mitteläinud materjal Arhiiv. ERR, 19. aprill 1992
- Priit Pullerits: Saladuslooriga kaetud Anu Lamp Arter, 22. märts 2008
- Kümme põnevat seika näitleja Anu Lambi elust Elisa, 25. mai 2023